neljapäev, 27. oktoober 2011

Nr 5, oktoober/november 2011



Ülevaade Ojasaare imelisest taskuväljakust. Ants Põldoja tegi ülevaate 2011. aasta meistrivõistlustest. Mis asi on golfitriatlon loe lk 20-22. Martinson teeb ülevaate tiist ja talupojatarkusest, Põldoja annab näpunäiteid ilmakaardi lugemiseks, Jaan Jürine kirjutab golfiusust ja palju muud põnevat. 

kolmapäev, 19. oktoober 2011

Golfi-usk ja ajaarvamise algus


Keskealised ja vanemad spordihuvilised mäletavad Kesktelevisiooni spordiülekandeid. Alade valikul valitses püha kolmainsus: jalgpall märkis Isa, jäähoki Poega ja iluuisutamine oli Püha Vaimu eest. Lõuapoolikud nimetasid Vene ajal neid kolme parteilisteks spordialadeks.
Golfi, mida juba varakeskajal Šotimaal mängiti, pidas parteiline sporditeadus arvatavasti imperialismi sünnitiseks. Kuigi kuningas James I, kes golfi Šotimaal 16. sajandil suure au sisse tõstis, ei teadnud imperialismist midagi.
Pole juhtunud kuulma, et golfi Tsaari-Venemaa nooblimas seltskonnas mängitud oleks. Ei tea, kas mõni Liivimaa mõisahärradest oma maadel palli auku lõi. Tennis jõudis Eesti aladele mäletatavasti varem, kui selle spordiala ametlikku algust tähistav aasta 1913 märgib. Selleks ajaks oli Hungerburgis (Narva-Jõesuu) juba mitu aastakümmet mängitud ja Tallinnas Kadriorus ja Harjuoruski väljakud olemas.
Küll on teada, et õlivabrikant William Dunn laskis Kohtla-Nõmmele 1931. aastal ehitada golfiväljaku. On see siis ühe ajaarvamise algus? Dunn polnud eestlane, tema mängusõbradki vist mitte.
Sellepärast tuleb golfi ajaarvamise alguse otsinguil Eestis minna pisut enam kui kaks aastakümmet tagasi, kui Eurospordi telekanal sai siin laiemalt nähtavaks. Ühiskonnas toimusid pöördelised sündmused, aeg oli huvitav: kui paljud viitsisid tollal tugitoolialana tutvust teha võõrapärase mänguga, mille reeglidki olid arusaamatud.
Loe edasi ajakirja Golf 5. numbrist, kuidas Jaan Jürine Eesti golfilugu avastab.

Tiist ja talupojatarkusest


Eestlased pole tiihullusega – siinkohal peetakse silmas tiid ehk tikku, millele avalöögil pall asetatakse – kaasa läinud. Kas see on talupojatarkus või talupojalollus? Pigem siiski esimene variant.
Tii on tii. Tikk, millele saab palli asetada. Ei midagi enamat. Säärane on valdava osa Eesti golfimängijate mõtteviis.
Vaadake mängija käitumist par-3 rajal. Mättast kougitakse välja eelmise mehe tiijupp ja pall asetatakse sellele. Või pikemal rajal kasutatakse leitud tiid suurima rõõmuga. Eestlane on kokkuhoidlik rahvas.
Ent tiide valmistajad vaatavad antud tegevusi kui äärmist arulagedust, suisa mõistuse mõrvakatset. Nende arvates peaks iga mõtlemisvõimeline inimene aduma, et tii on hea tulemuse juures sama tähtis, kui õige löögiliigutus, korralik varustus või hea pall. Või isegi tähtsam. Tiist oleneb, kas sa võidad või kaotad.
Eelmine lõik tundub totter. Ent eemalduge korraks talupoeglikust mõtteviisist ning kuulake oponente.
Loe Jaan Martinsoni kirjatükki ajakirja Golf 5. numbrist.