Saare Golf

Saaremaa Golfikeskuse väljak on 18 rajaga championship-tüüpi väljak, mis paikneb vaid jalutuskäigu kaugusel unikaalsest Kuressaare Linnusest, kesklinnast, hotellidest ja spaadest. 

Väljaku teeb eriliseks ümbritsev maastik, mis meenutab väljakul viibides ideaalse kompositsiooniga maali. Tänu kaasaegsele golfiarhitektuurile pakub väljak elamusi ja väljakutseid igal tasemel mängijale. Saaremaa mereline pehme kliima pikendab golfihooaega meeldivalt. Nii on väljak reeglina mängitav novembrini, hilise talve puhul kauemgi.

Saare Golf on hea mõte nii era- ja ärikliendile, kui kogu perele: koostöös partneritega pakutav lai valik Saaremaa spaa-, spordi- ja muid meelelahutusvõimalusi tervitab nii suuri kui väikseid. Väljaku on projekteerinud mainekas Soome golfiarhitekt Lassi Pekka Tilander

Asukoht: Merikotka 22, Kuressaare, Saare maakond
Telefon: 45 33502
E-post: booking@saaregolf.ee
Veeb: www.saaregolf.ee

Call

Send SMS

Add to Skype

You'll need Skype CreditFree via Skype

Suuresta Golf

Suuresta Golf on Tallinna kesklinnale kõige lähemal olev golfiväljak!

Suuresta Golf asub 19 km kaugusel Tallinnast Tartusse viiva 4 realise magistraaltee läheduses, Suuresta külas, umbes 20- minutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. 

Golfiväljak on kokku sobitatud kohaliku künkliku, looduskauni ja avara maastikuga. 

 

Asukoht: Suuresta küla, Rae vald, Harjumaa
Telefon: 52 47700
E-post: golfest@golfest.ee
Veeb: www.golfest.ee

Call

Send SMS

Add to Skype

You'll need Skype CreditFree via Skype

Valgeranna Golfiklubi

Pärnu lahe ilusaima ranna Valgeranna ja Villa Andropoffi puhke keskuse vahetus läheduses asub Pärnu maakonna ainuke 18 rajaline golfiväljak White Beach Golf.

Väljaku on projekteerinud Kosti Kuronen ning selle ehitust alustati sügisel 2002. Täismõõtmeline golfiväljak avati 1. juulil 2005. Tegemist on links-tüüpi väljakuga, mis ideaalselt sobib mängimiseks algajatele. 

Harjutusväljak on avatud kõigile, kuid 18 raja läbimiseks peab olema läbitud golfi algkursus (green card).
 

Lisaks White Beach Golfi väljaku ääres looklevale Audru jõele võib väljakult leida hulgaliselt kaevatud järvesid, mille tühjendusmassist on tekitatud voolavad künkad ja tehiskuplid, mis toovad mängu põnevust ja pakuvad mängijaile silmailu. Väljak on avatud olenevalt ilmaoludest aprillist novembrini.

 

Asukoht: Valgeranna, Audru vald, Pärnu maakond
Telefon: 44 29930
E-post: golf@andropoff.ee
Veeb: www.wbg.ee

Call

Send SMS

Add to Skype

You'll need Skype CreditFree via Skype

Golf – kas tõesti ainult jõukate lõbu?

Kui seltskonnas võtta üles kulukaimate spordialade teema, tuleb paljudel esimeste hulgas pähe golf. „See on ju ainult rikastele!“ rehmab nii mõnigi käega. „Golfi peetakse tõesti elitaarseks, aga pole ta nii kättesaamatu ühti,“ kostavad seepeale harrastajad ise, juba veidi tüdinult silmi pööritades. Kui suure väljaminekuga peaks golfihuviline tegelikult arvestama?

 

 „Vale on arusaamine, et golfiklubid on elitaarsed kinnised klubid, kuhu pääseb vaid valitud seltskond,“ vaidleb Valgeranna golfiväljaku juhataja Vahur Tamm levinud arvamusele vastu. „Hinnanguliselt on maailmas üle 80 miljoni golfimängija, seega on golf üks enim harrastatud individuaalspordialasid. Soomes mängib aktiivselt golfi 3% elanikkonnast, Rootsis 5% ja USAs ligi 10%,“ toob Tamm välja arvud, mis kõnelevat enda eest.

„Seda nüüd küll keegi ei vaata, kas sa oled rikas ja missuguse autoga sa tulid. Vaadatakse ja hinnatakse mängija oskusi,“ julgustab Haapsalu golfiväljakut haldava OÜ Tikasoo esimees Tõnu Merilo. „Golf ei ole täna enam kallis, kulu on võrreldav aeroobikatundide või jõusaalis käimisega,“ tihkab lausa väita Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) juhataja Hanno Kross. Kas tõesti on golf jõukohane ka Eesti keskmise sissetuleku juures? Vaatame järele!

„Üks asi, mis teeb golfi paljudest harrastustest veidi erinevaks, on see, et enne väljakule lubamist peab tulevane mängija läbima koolituse, kus lisaks mängutehnikale õpitakse selgeks ka golfireeglid ning golfietikett,“ toonitab Vahur Tamm. Algkursus ehk green cardi kursus vältab kaks–kolm päeva ja maksab 65–100 eurot.

Tark on osta mänguõigus kogu hooajaks

Inimesel, kes plaanib pärast kursuse läbimist golfi aktiivselt harrastama hakata, on mõttekas soetada hooajaline mänguõigus ja kaaluda golfiklubi liikmeks astumist. Kui 9 raja mängukord maksab Eestis sõltuvalt väljakust ja nädalapäevast (nädalavahetuseti on hind üldiselt kallim) mitteklubiliikmetele 12–49 eurot ning 18 raja mängukord 20–79 eurot, siis hooajapileti hind varieerub 360–900 euroni. Pakett tasub end ära juba siiski, kui käia kõigil suvekuudel kord nädalas mängimas, ent golfihooaeg kestab siinmail enamjaolt aprillist oktoobrini.

Samas võimaldab aastane mänguõigus minna väljakule kas või talvel. „Üldiselt mängitakse lumest lumeni, kuid hooaja kestus sõltub ilmastikust. Kui väljak ei ole jääs, siis võib mängida mis tahes ajal. Paar aastat tagasi oli näiteks olukord, kui pärast aastavahetuse krõbedat külma, mis kaanetas ka mere, tuli taas suur sula, väljak oli roheline ja mängijadki olid kohe platsis,“ toob Tõnu Merilo Haapsalu golfiväljaku põhjal näite.

Golfiklubi liikme staatus annab mitmesuguseid soodustusi. Sageli on hooajapilet tunduvalt soodsam (kuni 425 euro võrra), vahel ka ühe korra pääse, ehkki liikmelisusest võidab rahaliselt vaid aktiivne harrastaja, sest liitumistasu ulatub klubiti 100 euroni ja aastamaks jääb vahemikku 60–85 eurot ning mõne klubiga pole võimalik hooajalist mänguõigust lunastamata liituda.

„Golfiklubi aastamaksust läheb oluline osa Eesti Golfi Liidule, kes hoolitseb händikäpi (HCP) arvestuse pidamise ja golfikindlustuse eest. Iga väljak pakub soodustusi eelkõige oma klubi liikmetele ehk nendele, kes käivad väljakul mängimas pidevalt, et motiveerida rohkem inimesi klubi liikmeks astuma. Mida rohkem liikmeid, seda elujõulisem klubi on, sest klubi ei ole mitte ainult koos sportimise ja võistlemise koht, vaid ka sotsiaalse lävimise ja golfiväliste ühisürituste korraldamise koht,“ selgitab Vahur Tamm.

Kui tema juhitaval Valgeranna golfiväljakul, nagu ka Suuresta ja Haapsalu golfiväljakul mängijatest moodustavad klubi liikmed umbes kolmandiku, siis näiteks EGCC väljakul on külastajate seas klubiliikmeid juba üle poole ja Niitvälja golfiväljakul üle 60%. Golfiväljakute esindajate hinnangul mängib hooajapiletiga klubiliige keskmiselt 30–40 mänguringi aastas, mistap üks mängukord läheb sõltuvalt väljakust maksma umbes 15–30 eurot.

„Aktiivseim klubiliikmest hooajapileti omanik mängis eelmisel aastal 83 mänguringi – temal tuli ühe mängukorra hinnaks koos klubi aastamaksuga 6,3 eurot,“ arvutab Tamm Valgeranna golfiväljaku 550eurost hooajapiletit aluseks võttes. „Kui veel arvestada seda, et keskmine mänguring kestab 4,5 tundi, siis tuli tal meie väljaku kasutamise tunnihinnaks 1,40 eurot,“ lisab ta.

„Eks igaüks pea ise otsustama, milline on tema aktiivsus mängijana, ning leidma omale sobivaima hinnapaketi,“ möönab Tamm. Ühekordsete green fee’de ja hooajalise mänguõiguse kõrval müüb mitu väljakut kümne korra pileteid, Otepää golfiväljak aga viie korra ja nädalapääsmeid. Et mängijad ei peaks ühe väljakuga piirduma, pakuvad omavahel koostööd tegevad väljakud teistegi golfiklubide liikmetele soodustusi.

Tasub hankida isiklik varustus, eririietust pole tarvis

Selmet varustus iga kord mängima minnes laenutada (täiskomplekti laenutus maksab 10–35 eurot), soovitavad väljakujuhid muretseda omaenda varustuse. Suuresta ja Valgeranna golfiväljaku statistika näitab, et kõigest 1% külastajaist kasutab rendivarustust.

„Kõik püsimängijad omavad isiklikku varustust. Laenutavad ainult külalismängijad või alustajad, kes ei ole veel omaenda setti soetanud,“ nendib ka Niitvälja golfikeskuse juhataja Kristo Tohver.

„Üldiselt laenutavad need, kes on just golfiga algust teinud, või turistid,“ sekundeerib Hanno Kross EGCC nimel. „Seitsme kepiga poolikuid golfisette saab 120 euroga. Selle võib veel aasta või kahe pärast maha ka müüa, nii et kindlasti tuleb pikemas perspektiivis soodsam varustust omada,“ arvab ta. Umbes 200 euroga võib juba soetada 14 kepiga täiskomplekti. „Lisaks on tähtis asjaolu, et igal golfikepil on omad nipid ja nõksud ning harjumata varustusega mängides ei pruugi mängu tulemus tulla ootuspärane,“ hoiatab Vahur Tamm.

Erirõivastele ei pea aga tingimata raha kulutama. „Selleks, et golf saaks rahvaspordiks, ei ole rangelt ette kirjutatud, milline riietus peab mängijal olema. Peaasi, et on puhas, korrektne ning et inimene ennast hästi ja mugavalt tunneks,“ rõhutab Tõnu Merilo. „Golfiriietus on üha enam muutunud vabaks ja mugavaks. Täiesti vabalt võib mängida enda tavalistes vabaajarõivastes,“ tõdeb ka Kristo Tohver. „Jälgitakse veel tõesti seda, et rajale ei mindaks sinistes teksades ega dressides.“ Küsimus on etiketis. „Peamised reeglid on, et kandma peab kraega särki ja teksad ei ole lubatud. Loomulikult peavad olema ka jalatsid sellised, mis ei rikuks murukatet,“ loetleb Vahur Tamm. „Golfikingad, mis hoiavad sind paremini maaga kontaktis, aitavad kindlasti kaasa. Samuti golfikinnas,“ soovitab Hanno Kross.

Tamm märgib, et vajadused muutuvad ajas. „Mänguisu kasvades tekib soov mängida ka mitte ainult päikesepaisteliste ilmadega, seega järgmisena kerkib vajadus tuulekindla riietuse järele, seejärel vihmakindla järele jne. Nagu teistel spordialadel, on ka golfis oma hooaja mood ja oma moetööstus. Positiivne on see, et reeglina saab golfiriideid kanda ka väljaspool golfiväljakut – tegu on sisuliselt moodsa sportliku linnariietusega,“ sedastab ta.

Golfiauto, mille kasutamiseks tuleb välja käia 30–40 euro ringis, pole enamasti vajalik. „Golfi mängitakse väga erinevatel põhjustel ja üks neist on kindlasti tervisliku eluviisi järgimine. Seetõttu eelistab enamik golfimängijaid golfiringi läbi mängida jalgsi. Autot kasutavad pigem vanemad inimesed ja välismaalased,“ räägib Kristo Tohver. Autot võib vaja minna ka tervislikel põhjustel, näiteks vigastuse tõttu. Samuti siis, kui mängida päevas rohkem kui üks ring või kui on soov 18 rada kähku enne pimedat läbi teha. „Üldiselt on auto rentimine siiski marginaalne tegevus – ainult 4% meie mängukordadest mängitakse autoga,“ on Vahur Tamm Valgeranna väljaku kohta täheldanud.

Golf on võrreldav spordiklubis käimisega

Jõuame tagasi küsimuseni, kas keskmise sissetulekuga inimesel on võimalik omale golfimängu lubada või mitte.

 „Kindlasti on,“ leiab Hanno Kross. Nagu igal alal, saab siin loomulikult kulutada oluliselt rohkem, kuid golfi saab täna harrastada keskmise sissetulekuga inimene. Muidugi tuleb arvestada lisaks hooajatasule ka kuluelementidega, nagu väljakule sõit, vajadusel toit, teatud hulk golfipalle aastas jms, ent pigem võrdleks golfi pallimängude, aeroobika ja jõusaali kuluga kui rallispordiga.“

Optimistlik on ka Vahur Tamm. „Eesti keskmine brutosissetulek oli 2013. aasta teises kvartalis 976 eurot. Keskmine aasta netopalk on seega 9240 eurot. Esmase varustuse ostmiseks ja green cardi koolituse läbimiseks kulub 300–350 eurot ehk siis ühekordne väljaminek on umbes 4% keskmisest aastapalgast,“ kalkuleerib ta. Edasine iga-aastane kulu oleks Valgeranna väljaku näitel 520 eurot (liikmemaks 70 eurot ja hooajapilet 450 eurot) ehk 6% keskmisest aastapalgast.

Tõepoolest, kui jagada see summa seitsmeks – eeldusel, et golfiilma jagub aprillist oktoobrini –, jääb ühe kuu kulu samasse suurusjärku spordiklubide 30 päeva fitness-pakettidega.

„Kuna igal inimesel on erinevad väljaminekud ja erinevad muud kohustused, siis ei saa olla ühest hinnangut, kas golf on kättesaadav harrastus või mitte,“ jääb Tamm siiski oletuste tegemisel ettevaatlikuks.

Suhteline on vastus ka Kristo Tohvri meelest: „Elus on palju valikute küsimus ja kui väga tahta, suudaks ka keskmise sissetulekuga inimene endale golfi lubada. Samas anname endale aru, et reaalselt on meie sihtgrupp pigem inimene, kelle igakuine teenistus algab 1400 euro kandis.“

Kõik on aga üksmeelel selles, et golfimäng ei ole kaugeltki nii kulukas, kui arvatakse. Ning tasapisi jõudvat see ka üha rohkemate inimeste teadvusse. „Viimasel kolmel-neljal aastal on väga palju tulnud mängima tavalised inimesed, kel on kindel töökoht ja kes soovivad oma tervise eest hoolt kanda ning sõprade või perega aktiivselt värskes õhus aega veeta,“ lausub Kross.

„Golfimängijaid on igasuguseid, nagu inimesi üldse. On ülbeid ja veel ülbemaid. Üldiselt on siin tunda järeleandmist. Meie klubis Haapsalus on mängijaid igalt elualalt nii Eestist kui ka Soomest: direktorid ja firmajuhid, pingitöölised ja arstid, eraettevõtjad ja turvamehed,“ loetleb Tõnu Merilo.

Ühtegi soovijat tagasi ei saadeta

„Golf on üha enam liikumas rahvaspordi staatuse poole ja eemale elitaarsusest. Kui vaadata Rootsit ja Soomet, siis seal on golfimängijate osakaal vastavalt 5% ja 3% rahvastikust,“ mainib Tohver. Skandinaavias on golfiharrastajate seas ka tunduvalt rohkem naisi, Krossile teadaolevalt 40%. Eestis on naissoost vaid veerand mängijatest. „Golfi alal oleks meie lugupeetud soovolinikul tegemist küllaga,“ muigab Tamm.

Vanuselt jääb siinne tüüpiline golfar 30–50 eluaasta vahele. Alustajad on valdavalt 30ndates ja hilistes 20ndates. „Mujal maailmas on suurim osakaal pensionäridest mängijatel. Aga mida teevad meie pensionärid?“ imestab Merilo. „Ei ole üldse tarvis omada mingit profivarustust. Alustuseks piisab poolikust mis tahes firma setist. Hiljem, kui tase on juba paranenud, võib osta kallima varustuse,“ õhutab ta huvilisi eelarvamustest hoolimata härjal sarvist haarama.

„Olen täiesti veendunud, et mitte ükski Eesti golfiväljak ei saada tagasi ühtegi soovijat, kel tekkinud tahtmine golfi lähemalt nuusutada. Selleks on väljakutel olemas demopäevad ning kui on suurem grupp inimesi, siis saab demopäevi korraldada ka vastavalt soovile,“ räägib Tamm. Neid, kellele jääb hea esmamulje, innustab ta koolitusele minema: „Golfiringkonnas võetakse omaks kõik mängijad ja väljakul on kõik võrdsed, vaatamata elukutsele või sotsiaalsele positsioonile. Loomulikult eeldab see ka omalt poolt samasuguse suhtumise omaksvõtmist.“

Niitväljal on spetsiaalselt algajatele valla Greenfee PAR20 maksa-ja-mängi-stiilis viie rajaga harjutusväljak, kus saab mängida 10 euro eest. Sinna on oodatud mängima kõik ning green cardi omamine ei ole vajalik. Seal on elav järjekord ja väga pingevaba õhkkond – suurepärane keskkond oma esimesteks sammudeks golfimängu juurde,“ kinnitab Tohver. Soodsat alternatiivi alustajatele pakub ka EGCC, kus klubi kandidaatliikmel on võimalik mängida terve hooaeg 350 euro eest Stone Course’il ehk Kivirajal.

Kui võtta arvesse, et langevarjusportlase ettevalmistus maksab ligi 900 eurot ja viimaseil aastail trendispordiks saanud BMXi-sõit neelab umbes 3000 eurot aastas, rääkimata ratsaspordist, millele kulub isegi rahvuslikul tasemel harrastades 300–400 eurot kuus, paistab golf üsna taskukohasena. Miks seda siis ikkagi jõukate pärusmaaks peetakse? „Tõenäoliselt tuleneb Eestis tekkinud väärarvamus, nagu oleks golf poliitilise ja majandusliku eliidi spordiala, ühelt poolt meie nõukogudeaegsest propagandistlikust pärandist ja teiselt poolt asjaolust, et Eestis on golfi harrastamine ja propageerimine alles lapsekingades, vaatamata Eesti golfi 20aastasele vanusele,“ oletab Vahur Tamm.

Ka Tõnu Merilo peab põhjuseks, et siin pole veel jõudnud välja kujuneda mänguharjumust. „See peaks kasvama koos noortega,“ ütleb ta lootusrikkalt.

Lisaplokid:

Golf on taskukohaseim juunioritele

13–21-aastastele on kõigis siinsetes golfiklubides ette nähtud soodustused: hooajapilet, klubiga liitumine ja klubi liikmemaks on kaks või koguni kolm korda tavapärasest odavamad. Juuniorile maksab hooajaline mänguõigus 150–350 eurot (võrdluseks: jalgpallitrenn neelab aastas ligi 1000 eurot).

„Kuni 12-aastastele golf igal pool Eestis tasuta. Kui käia eraldi treeningutel, siis see maksab 25–40 eurot kuus. Meil Jõelähtmel toimib Eesti Golfikool, kus on ligemale 70 noort treeningutel kirjas,“ ütleb Estonian Golf & Country Clubi juhataja Hanno Kross. Golf kätkeb tema sõnul lisaks üldfüüsilisele vastupidamistrennile ka kasvatuslikku elementi: „Golfis peab austama teisi ja olema aus – põhilised kriteeriumid selleks, et inimene saaks elust sirge seljaga läbi käia.“

Üldiselt on kuni 21-aastaste mängijate osakaal klubiliikmete seas väike: Suuresta Golfis vaid 2%, Valgeranna Golfis 12% ja Haapsalu Golfis 18%. „Kindlasti võiks see number olla suurem,“ ei salga Valgeranna golfiväljaku juhataja Vahur Tamm. „Kuni 21 aasta vanustele mängijatetele hooajapiletit müües ei tee me vahet, on ta klubi liige või mitte. Pigem loodame sellele, et noor mängija leiab ise mingil hetkel tee klubisse. Peamine eesmärk on kutsuda noored golfiväljakule ning mitte teha seda teed neile keeruliseks ja kulukaks,“ räägib Tamm.

„Noortegolf on meie järelkasv ja see vajab toetust. Seetõttu on ressursid sinna suunatud,“ lisab Niitvälja golfikeskuse juhataja Kristo Tohver.

Harrastaja Tarvo: mul oli eelarvamus, et golf on ainult jõukate ja pigem eakate hobi

„Ajal, mil ma golfiga väga kursis ei olnud, oli mul tõesti eelarvamus, et see on ainult jõukate ja pigem vanemate inimeste hobi,“ tunnistab ehitusinsenerina töötav Tarvo (24), kes on praeguseks kolm hooaega golfiga tegelenud. „Nüüdseks olen aru saanud, et see on täpselt nii kallis, kui kulukaks sa selle ise teed. Samuti on väljakul näha aina rohkem noori inimesi. Eks just eelarvamuste tõttu olegi üldsusele selline mulje jäänud, et golfiga tegelevad ainult suured äriinimesed, kuid minu hinnangul leidub väljakutel üha enam ka muude elualade esindajaid,“ räägib noormees, kelles eelarvamused siiski kõhklusi ei tekitanud.

„Golfiga otsustasin tegelema hakata oma vanemate eeskujul. Käisin mõned korrad nendega harjutusväljakul kaasas ning löögid, mis õnnestusid, tekitasid aina rohkem huvi neid korrata – hea on vaadata, kui pall ilusti kaugele lendab,“ jutustab Tarvo.

„Täpset summat, kui palju golf minu jaoks maksma on läinud, ei oska ma öelda, kuid midagi pöörast see kindlasti ei ole. Algkursus maksis umbes 60 eurot, golfisett algajale maksis umbes 200 eurot ning riiete ja jalanõude peale on kulunud 100 euro ringis. Üldiselt mängin ma korraga üheksa rada, mis maksab olenevalt väljakust umbes 30 eurot,“ loetleb Tarvo. Põhiliselt on ta mängimas käinud Tallinna lähistel – Jõelähtmel Estonian Golf & Country Clubi väljakul ja Rae vallas Suuresta väljakul, proovinud on ta ka Haapsalu ja Valgeranna golfiväljakut ja Rakvere külje all asuvat Ojasaare pay&play-väljakut.

„Hooajalist mänguõigust ma ostnud ei ole, kuna ma ei käi nii tihti mängimas, et see ära tasuks. Kahjuks pole mul olnud võimalik golfiga päris iganädalaselt tegeleda. Küll aga olen ostnud viie või kümne korra kaarte. Hetkel ma ühegi golfiklubi liige ei ole, kuid varasemalt olen olnud Suuresta golfiklubi liige,“ meenutab Tarvo.

„Loomulikult saab golfi enda jaoks väga kalliks muuta, kuid see sõltubki pigem juba sellest, mis tasemel mängida tahad. Näiteks on juba golfikeppe väga erinevas hinnaklassis, kuid algaja nendel üldjuhul mingit vahet ei tee, samuti on riideid ja jalanõusid kallimaid ning odavamaid vastavalt tootjatele ja mugavusele,“ seletab Tarvo. „Muidugi saab mängida ka mugavate vabaaja rõivastega. Algajale spetsiaalsete golfiriiete ja -jalatsite olemasolu kindlasti oluline ei ole, kuid rohkem mängides hakkad aru saama, milleks need vajalikud on.“

Kokkuvõttes ei nimetaks ta golfi kalliks spordialaks. „Soovitan inimestel kõigepealt harjutusväljakul golfi proovida ning kui see meeldima hakkab, ei tasu muretseda sellepärast, et ehk ei võeta golfirinkonnas hästi omaks,“ julgustab Tarvo. „Pigem on see just võimalus kohtuda uute ja huvitavate inimestega ning see, mis autoga seal keegi sõidab, ei oma mingit tähtsust.“

Tekst: Kais Allkivi

Kevadtalgud ja Kojamehe Golf 2014

Niitvälja ootab nende heade mängijate ja sõprade abi Niitvälja Golfi metsaaluste koristamiseks. 

Ka sel aastal jätkatakse igakevadist traditsiooni ja korraldatakse reedel, 28. märtsil algusega kell 13.00 Niitväljal kevadtalgud.

Talgulised saavad kuni paar tundi oma väljaku heaks koristustöid teha ja pärast seda ootab neid väike kehakinnitus. Tehtud töö eest on ka vääriline palk – pärast koristustöid algab Park-väljakul ühisstardiga võistlus Kojamehe Golf 2014.

Võistlusjuhend ja talgute ajakava.

Kõik on oodatud Niitväljale reedel, 28.märtsil!

http://www.niitvaljagolf.ee/

Marten Palm treenis ja võistles talvehooajal Hispaanias

18 aastane Eesti golfikoondise liige veetis enamuse talvehooajast Hispaanias, kus ta harjutas golfi Professionaalide valvsa pilgu all ning osales The Gecko Pro Tour’i võistlussarjas. Hispaanias treenis Martenit kogenud golfitreener Nick Lane. Koos Nicki’ga tegeleti nii golfitehnika kui ka väga tähtsa osaga golfist, milleks on Course Management ehk väljakul kasutatav mängustrateegia. Kui Marten vahepeal Eestit külastas, hoidis Marteni tehnikal silma peal Eesti kogenuim golfi Pro Enrico Villo, kelle sõnul Marteni tehnika on väga heaks saanud. Enrico Villoga koos läheb Marten aprilli alguses Ameerikasse New Yorki, kus külastatakse golfimaailma tipptegijat ja golfiguru Michael Jacobsit, kellega koostöös loodetakse saavutada Marteni golfitehnikas järgmist taset.

Hispaanias olles, sai Marten koha The Gecko Elite Academy’s ning mängis talvehooaja parima võistlustulemuse kahe päeva peale + 2, mis toimus The Parador Golf Club’is. Selle võistlustulemusega sai Marten parima Amatöörmängija auhinna, mis oli talvise võistlussarja säravaim tulemus Marteni jaoks.

Täna on Marten Londonis, kus tema golfivarustust panevad kokku Callaway fittingu eksperdid. Marten sai Callaway Family gruppi, mis annab varustuse soetamiseks soodsad tingimused. Sellele lisandub veel kõrgel tasemel Customer Care ehk pidev kontakt Callaway ekspertidega, kui midagi on vaja muuta varustuses või soov proovida mõnda uut toodet.

Soovime Martenile kindlameelsust oma golfikarjääri jätkamisel ja edu algaval võistlushooajal!

 

Allikas:  http://golf.ee/uudised/marten-palm-treenis-ja-voistles-talvehooajal-hispaanias/

Kokkuvõte 13.märts Luual toimunud infopäevast

 

Kogunesid Luuale ligi 60 Baltikumi greenkeeperit ja väljakuhooldustiimi liiget koos väljakute juhtidega nende hulgas Eesti, Läti Golfi Liitude peasekretärid Eesti esimesele Greenkeeperite infopäevale. Tegu oli Eestis esmakordse sellise ettevõtmisega. Infopäeva aitas ellu viia Luua Metsakool ja FEGGA. Infopäeva oli juhtida võtnud FEGGA tegejuht Dean Cleaver ja lisaks olid tulnud oma teadmisi ja kogemusi jagama Steve Isaac R&A Director of Golf Course Management. 

Lühidalt sellest millega FEGGA tegeleb.
1996 loodud üle Euroopaline organisatsioon kuhu tänaseks kuulub 24 liikmesorganisatsiooni. Nende vastutusvaldkondadeks on Greenkeeperite koolitamine, koostöö erinevate organisatsioonidega golfiväljakute arhitektuuri teemadel, golfiväljakute keskkond, Nende seisukoht on et golfi mäng ei saa olla populaarne kui sellele ei aita kaasa golfiväljakud.

Steve Isaac R&A’st tutvustas R&A tegemisi üldiselt. R&A on katuseorganisatsioon, kes panustab golfi üldisesse arengusse. Nad jagavad igal aastal The Openi korraldamisest saadud 10 mln inglise naela, millest 1/2 jääb Suurbritaniasse ja Iirimaale ning teine 1/2 jagatakse teiste liikmesriikidele erinevatel alustel golfi arengu toetuseks. Toetuse objektideks võivad olla näiteks golfi seminarid Indias või niidukid Aafrikasse ning greenkeeperite harimine. Rahastatakse näiteks varustuse ostmist või toetatakse varustusega ning avalikke golfi arenguga tegelevaid asutusi. Nende hulgas Tallinna Linnaväljaku ehitust. R&A investeeringute suuremaks eesmärgiks, et kõik saaksid golfi mängida.

Kristel Mülle-Vaik Niitvälja golfiväljaku Deputy Head Greenkeeper andis ülevaate greenkeepingu olukorrast Eestis ja rõõmustas selle üle, et nii palju omaala spetsialiste oli Luuale kokku tulnud. Tänaseni ei ole olnud Eestis võimalik omandada greenkeeperi haridust. Kristeli sõnul mida kogenumad ja kvalifitseeritumad on väljakute hooldusmeeskonnad seda paremas korras on Eesti väljakud ja rahulolevamad mängijad. Geenkeeping ei ole pelgalt muru niitmine.

Geenkeepingu hariduse teemal jätkas päeva Pirjo Hott Kainu Vocational College’st Soomest. Ta tõi näiteid elust, mis on oluline, et greenkeeperid oleksid haritud ja uute tehnoloogiliste võimalustega kursis. Soomes kasutatakse õppeprogrammi mahus 200 tundi, milles 120 tundi on töötamine väljakutel ja 80 tundi koolis teoreetilist osa. Põhiline osa õppest on lahendatud e-õppena ning sellele lisaks kogunetakse 4 korda aastas kaheks päevaks siseruumidesse.

Uue projektina greenkeeperite hariduses on “Green Campus”, mille eesmärgiks on tagada võrdväärne haridus kõikjal Euroopas ning Luua Metsakoolis greenkeeperite hariduse andmine on osa selle projekti programmist. Esimene greenkeeperite kursus alustab Luual 2014 sügisel ja haridus on võimalik omandada 1 aastaga. Hiljem peaks saama Luual omandada 3 tasemelist haridust.

Greenkeeperite haridus teemal jätkas Dean Cleaver. Märkis, et ühtse haridussüsteemi loomine lihtsustab greenkeeperite üle Euroopalist liikumist.

Täna toetab greenkeeperite haridust R&A läbi oma stipendiumi programmi pakkudes erinevaid lisaväärtusi nagu näiteks iga aastane stipendiaatide kogunemine Šotimaal ning kõrgetasemelist praktikat tippvõislustel. Mitte kõik stipendiaadid ei jää greenkeepingu juurde, mitmed neist leiavad tööd ka teistes golfiorganisatsioonides.

Päeva lõpetasid EIGGA (Euroopa golfiväljakute arhitektide ühing) teemal mida silmas pidada uue väljaku ehitamisel. Kõige lõpuks tegid Leedu greenkeeperid ülevaate oma tegemistest Leedu kuuel golfiväljakul.

Allikas:  http://golf.ee/uudised/kokkuvote-tana-luual-toimunud-infopaevast/

Ansambel Karavan – sündinud golfimängijad!

Viimaste ilusate sügisilmade päikesepaiste tõi Niitväljaljale ansambli Karavan, kes ühel sügisesel hommikupoolikul seal esmakordselt golfijumalaga mõõtu võttis ja eneselegi ootamatult oma hinge talle müüs. Valgetes ülikondades mehed leidsid üheskoos, et golf on justkui muusikainstrument, mis vajab individuaalset lähenemist ja harjutamist, kuid kui minema hakkab, siis enam pidama ei saa.

Kaunil sügishommikul asub Tallinnast Niitvälja poole teele autotäis valgesse riietatud härrasmehi, kes muidu oma vabal ajal spordiga ei tegele. „Vabal ajal joome pigem konjakit ja naudime elu,“ viskab ansambli solist Karl Madis nalja. Golf kõlab meeste arvates muidugi elegantselt, sestap sätiti end valmis ning oldi nõus põnevat ja ehk mitte nii higistamaajavat sporidala proovima. Juba esimese kümne minuti jooksul oli selge, et golf võlus mehed ära. Sarmikad ja šikid südametemurdjad ansamblist Karavan eesotsas solist Karl Madisega, jätsid seekord ise oma südame – golfiväljakule.

„Me oleme enamiku ajast lihtsalt nii hõivatud mehed, et aega ei ole isegi mitte spordile mõelda,“ ütleb alustuseks bändi juhtfiguur Karl. „Niitväljal oleme me ka vaid esinemas käinud, aga aega selleks, et varustus hankida ja ise ka mõni pall auku saada, meil küll pole olnud. Eks me nüüd poistega proovime. Igatahes on natuke närv sees ja põnev oleks teada, kuidas see kõik päriselt olema saab. Vaadates tundub kõik küll väga lihtne, aga kas see ka tegelikult nii on, seda ma küll ei tea,“ naerab Karl, kes pärast poolteisetunnist ajaviitmist väljakul juba ise harrastaja varustuse hankimisele mõtlema hakkab.

Golfis võib kõike juhtuda

Kui teised bändi liikmed viskavad nalja, et nii ilusat ilma ei ole kaua kaua olnud, vastab Karl muiates: „Mis siin imeks panna on? Kas teie siis ei tea, et Karavan toob alati päikese. See on alati nii, isegi talvel! Kuidas siis golfiväljakul teisiti peaks olema?“

Kui alguses on mehed kõik suhteliselt tagasihoidlikud ja vaoshoitud, siis esimeste proovilöökide lõpuks on selge, et ansambel Karavan ei jäta golfi ainult algajale antud õnneks, vaid kavatseb sellele kindlalt ka tulevikus pühenduda. „Kui juba pall veerema saab ja kõik sujub, siis usun, et sellelt väljakult enam pääsu ei ole,“ ütleb kitarrist Toomas Vanem.

Golfiväljakul võtab härrad vastu treener Martin Toom, kes algselt meestele ka lööke näitab. Martini sõnul ei jää meestel üle muud kui alguses on nende ainus eesmärk peas ette kujutada, kuidas tema lööb ning miks ta sellist tehnikat kasutab. Siinkohal ei saa mainimata jätta, et Martini esimene löök on muljetavaldav, mis nii mõnegi mehe mõtlema paneb, kas tasub üldse väljakule nalja tegema minna. Alguses veidi ehmunud bändimehi rahustab Martin, et golfis võib kõike juhtuda, pall võib lennata sadu meetreid või siis üldse mitte, see ongi mängu võlu, õnn ja õnnetus.

Kogu Niitvälja golfiväljaku ala vaadates, mis on mitmekülgsete pinnavormide, veesilmade ja rohealadega, tekib küsimus bassimees Margus Martmaal, et kas ka mutitakistused on väljakul omanike tellitud. Treener vastab, et tegelikkuses peaks olema neil siiski kokkulepe muttidega, et nemad väljakule ei tule, kuid kui nii on, siis peab asja muttidega uuesti arutama.

„Kuid mis siis ikkagi saab, kui pall mutimullahunnikusse kukub?“ küsib Margus Martmaa huviga. „No siis mäng läbi ei ole,“ selgitab treener. „Pall kukutatakse augu kõrvale ja mängitakse ilma karistuslöögita edasi.“

Treeneri näidatu väljakul on mõjus ning paneb mehed kukalt kratsima. Nüüd on aga Karavanil aeg ka endil minna harjutusalale ja hakata ise tõelist golfi proovima. Saame näha, kas mäng toob nutuvõru suule või naerupisarad silmanurka.

Oluline on kehahoiak

Kõik mehed, kelle arvates alguses mäng golfipalli ja golfikepiga suhteliselt lihtne näis, seisavad peatselt tõsise ilmega väljaku ääres ning arutavad, mis on see, mis paneb ühe väikese ja raske palli nii korralikult lendama. Närv on meestel ilmselgelt sees. „No see on küll üks spordiala, mis vähemalt higistama ei pane,“ nendib klahvpilli mängija Jaak Lutsoja muigega. Mõnikümmend minutit hiljem, kui selg on higine, peab ta aga oma sõnu sööma. Igasugune liikumine on siiski sport, seda ka meelelahutuslik golf.

Karl Madis viskab golfiväljakul mitu korda nalja teemal,et iga sellise spordiala juures on kõige olulisem kehahoiak. Ja ongi nii. „Vaadake ometi meie trummarit, tal on ju tõeline tšempioni poos. Oota oota, ära tee minu nägu, pärast ajavad kõik jälle meid sassi,“ hõikab Karl naerdes trummar Marko Sirilale, kui viimane kepiga kuiva trenni teeb.

Märkimisväärne on Karli meelest golfiväljaku muru. „Kuidas selline küll saadakse?“ Treener Martin selgitab, et selleks läheb kõvasti aega ja vaeva. Meie kliimas korraliku golfimuru saamine pole lihtne: „Pinnas peab olema spetsiaalne, liivatatud ja väetatud. Kindlasti tuleb igal päeval niita, sest muidu ei saa murust asja.“

Ootamatult ilmub väljaku servale üks valge täpike. Kui siiani harjutasid golfi neli meest, siis nüüd on kohale jõudnud ka viies. Hilineja, Toomas Vanem, kes mängib Karavanis soolokitarri. „Kas teil reede hommikul midagi targemat ei ole teha kui siin murul peesitada?“ hõikab mees eemalt. „Sina oled ju alati igasse tundi hilineja, nii ka siia. Aga sa meiesuguste golfi tšempionite käest nüüd saad! Me oleme ju juba tunde harjutanud,“ narrib Karl teda vastu. Ette rutates tuleb mainida, et hoolimata hilinemisest on Toomasel hea golfikäsi ja pallid lendavad tema löökidest ääretult hoogsalt ja täpselt. Saab ju mees võisteldes ka lühikesel golfirajal kõige väiksema löökide arvuga palli auku ja võidab sellega ühe platsil toimunud võistlustest.

Trummar lööb paremini

Kui esimesed löögid ehk kõige profimalt ei lähe, viskab Karl Madis nalja, et kõik, mis bändis toimub, jääb bändi, nii ka ebaõnnestumised golfiväljakul. Kuid peagi hakkavad pallid lausa väljakuserval vilisema ja ebaõnnest ei saa juttugi olla.

Enne lööma asumist küsivad mehed, et ega see mäng vist eriti energiat kuluta ja treeninguna arvesse ei lähe. Siinkohal üllatab treener paljusid, et energiakulu võib golfi mängides olla üle 2000 kilokalori, sama koguse söövad naised keskmiselt päevas. „See tuleb kahe konjakiga kohe tagasi,“ viskab Karl seepeale, kuid tõdeb, et vehkimisest ja soojast päikesest on tal selg higine.

Esimene etapp on mängu õppimine, aga ilmselgelt tasub see lõpuks ära. Mehi huvitab, kas nii elegantse mängu juurde käib ka väike džinn toonikuga, ning treener kinnitab, et nii see on, kui ise tahad. „Loomulikult võib golfi võtta kui lõõgastavat meelelahutust ja nautida seda kõikide kõrvaliste mõnuainetega,“ selgitab treener Martin. „Siinkohal peab aga arvesse võtma seda, et end purju juues koordinatsioon kaob.“

Martini sõnul on olulisim asi golfi mängides see, et sul on sihtmärk, kuhu sa tahad palli lüüa, ja kõik muu tuleb iseensest.

Löögi juures on olulisim asi käte hoiak ning see, kuidas randmed töötavad ja löök sujub. Kui asend on paigas, võib mäng alata. „Teie olete eriti hea hoiakuga!“ ütleb Martin esimese lööja kohta. Marko Sirila vastab seepeale, et löögid on tema leivanumber, sest ta on ju trummar ja peabki iga löögiga pihtsa saama. Kõlab uskumatult, kuid ilmselgelt tuleb trummari amet golfimängule kasuks.

Käes on võistluse aeg!

Pärast paari kuiva harjutust läheb lahti võistluseks harjutusalal. Peagi on kõik mehed golfist võlutud ning arutavad, millal võiks ise kursused võtta. Esimesed löögid sujuvad. Kellel paremini, kellel halvemini, kuid keegi ei heida meelt. Ansambli mehepoegi vaadates ei ole kahtlust, et peale muusikalise ande on neid ka golfiandega õnnistatud. Esimesed löögid lähevad täppi ja pallid lendavad hoogsalt. Algselt on juhtpositsioonil trummar, kelle käsi on kõige kindlam ja täpsem, kuid peagi jõuab tema löökidele järele ka Karl Madis.

Üks asi on lööke harjutada, teine on aga võistelda. Esimesene astub võistlustulle trummar Marko ja viskab nalja, et tema närv ei pea vastu. Tema esimene löök läheb küll viltu, kuid teine tabab 70 meetri läveposti. Kaugete löökide osas saab vaieldamatu ja tabava võidu Karl, kes lööb peaaegu sada meetrit ja saab selle eest ka korraliku auhinnakarika kui parim algaja löögimester harjutusalal.

Pärast mängu avaldab Marko tõsiselt kahetsust, et tema kodukohas kusagil golfi mängida ei saa. „Kui see golfikepp mulle kätte anti, siis suurt erinevust trummipulgaga sellel ei ole. Isegi hoiak on sama ja ju seepärast mäng sujub ka.“ Marko ütleb, et tal on istuv töö ja sporti aega teha pole, aga kindlasti peaks seda rohkem proovima. Golf on see, mis teeb tuju heaks ja annab mõnusa positiivse enesetunde ning tema ei kahetse, et ta väljakule kaasa tuli. „Trummarite jaoks on kõik lihtne, sest määrav on kordinatsioon.“ Loomulikult on ka neid, kelle pall esialgu natukene metsa poole vaatab, kuid sellest pole midagi. Jaak Lutsojal tekib koheselt küsimus, miks tema pall alati viltu lendab. Treener Martin selgitab aga siinkohal, et tegemist on lihtsalt vale trajektooriga, mida mööda mees palli lööb. „Löök on vaja ajastada otseks ja küll kõik sujub. Sina teed seda varem ja siis läheb pall lihtsalt kaarest välja,“ selgitab Martin rahulikult. Pärast mõningast keskendumist hakkavad ka Lutsoja pallid lendama otse.

Martin on veendunud, et Karavani liikmed ajavad udu ja on varem golfi mänginud, sest mehed on tema sõnul ikka väga andekad. Karl viskab siinkohal taas nalja, et eks nad kõik on veidikene hingelt trummarid.

Golf ja pillimäng on sarnased

Karl Madis kinnitab pärast mõningast harjutamist, et tema on ilmselgelt golfi osas nüüd müüdud mees ja sellest spordialast on vaid tunnikese möödudes saanud tema vaieldamatu lemmik. Koheselt lendab ka Karli pall nii, et tabab peaaegu sihtmärki. Meeleolud väljakul on ülevad ja golfitreeneri arvates koosneb Karavan lausa sündinud talentidest. Mehed on seda kuuldes kui kõrvust tõstetud.

Karl Madis ütleb, et päike paistab, higi voolab ja tema on golfile oma sõrme andnud. „Kõige mõnusam tunne oli ikka see, kui pall lendu läks ja sinna saja meetri peale kukkus.“ Karl ütleb, et iga sport on tema meelest nagu pillimäng – kui üks või teine kord asjaga hakkama ei saa, siis ei tohi pilli või siis golfikeppi põõsasse visata, tuleb harjutada ja harjutada: „Need kaks asja on väga sarnased. Kümnenda ja viiekümnenda korra peale tuleb asi kindlasti välja.“

Karl Madis sai endale tõelise pisiku ja usub, et on nüüd golfihaigusesse nakatunud. „Oleks ometi aega,“ ütleb ta. „Küll siis tuleks ja mängiks kohe tõsisemalt. Kui on publik saalis, siis golfiväljakule ei jõua, aga midagi tuleb kahe toreda asja ühildamiseks ette võtta, siin pole muud pääsu,“ on ta otsustav.

„See on minu esimene kord golfi proovida ja ütlen ausalt, et tegemist on ilmselgelt algaja õnnega. Liigutamine on ootamatult hea, ei oleks arvanud, et pealtnäha nii lihtne mäng nii võhmale võtab,“ ütleb golfi esmamuljeid kommenteerides Margus Martmaa. „Õppida jääb veel palju, aga usun, et tulen kindlasti tagasi. See on fantastiline mäng!“ Margus arvab, et trummimeestel on kindlasti lihtsam golfi mängida, sest nemad on ikkagi lööjad mehed. Margus ise ütleb, et viimasel ajal tal spordiga aega tegeleda pole olnud, aga vanasti sai teivast hüpatud ja ennast ikka rohkem liigutatud. „Eks vanusega läheme ju mugavamaks.“ Viimasel ajal on jäänud mehele ainult metsajooks, see on lühike, aga mingigi liikumine. „Muidu tulevad ju kohe lisakilod.“

Toomas Vanem tõdeb, et tema esimene ettekujutus golfist oli see, et mäng on kerge, aga reaalsus on hoopis teine. „Esimene kord pallile pihtsa saada on ütlemata mõnus.“

Toomas käib vabal ajal ka hokit mängimas. „Suurt sarnansust ma ei näe, hokis peab ikka palju kõvemini lööma,“ selgitab Vanem. Samas on mees mängust võlutud ja tahab seda kindlasti veel proovima tulla.

„See on nagu muusika, tahaks kohe järjest rohkem ja rohkem teha ning siis pole enam pääsu, kui pead rohkem mängima ja muutud järjest paremaks. Värske õhk ja sõbrad, mis saaks olla parem,“ ütleb Jaak Lutsoja, kes muidu teeb ainsa spordina hommikuvõimlemist, mis tema sõnul võib ka suuri traumasid kaasa tuua. „Esimene löök oli minu jaoks õudne, arvestades, milline oli meie profitreeneri Martini esimene löök,“ naerab ta, kuid lubab väljakule end siiski veel näitama tulla.

Mõne tunni möödudes on kõigile selge, et Karvan jääb golfi juurde ja sellest pisikust enam lahti ei saa. Nüüd võib vaid oodata, millal Karl Madis ja sõbrad taas väljakul palle auku ajavad ning pillimängu ja konjakijoomise golfiga asendavad.

Tekst: Dagmar Reinolt, fotod: Tiit Mõtus